Blog

Eestist pärit visuaalkunstnik Anrike Piel korraldas noorte pagulasnaistega projekti, mille eesmärk on naisi võimestada. Projekti käigus õppisid osalised end loominguliselt väljendama, alates idee paberile panemisest kuni visiooni teostamiseni. Alul pani iga osaline paika oma video idee. Seejärel asuti konseptsiooni järgi second handidest soetatud riideid ümber tegema ning pärast mitmekuist tööd valmisidki videod.

Raudne eesriie on juba ammu üles tõmmatud ja Berliini müür lammutatud. Me oleme vabad liikuma ja elukohta valima – ja seesama vabadus on ka teistel inimestel. Aastal 2018 ole enam Eestiski haruldane, kui ühes lasteaiarühmas või klassis on lisaks eestikeelsetest kodudest pärit lastele üks või mitu last, kelle kodus räägitakse vene, rootsi, soome, inglise, süüria või araabia keelt. Või mistahes muud keelt maailma suurest keeltepaabelist.

Möödunud aasta lõpus andsime kolme pagulaspere lastele ühekordsed fotoaparaadid, et nad jäädvustaksid oma igapäevaelu. Täna, vahetult enne uue kooliaasta algust jagame valitud pilte ka teiega. Piltide kirjeldamisel jäid lapsed teinekord napisõnaliseks, ent seda kõnekamad on pildid ise. Head vaatamist!

Omar (10) on Süüriast pärit poiss, kes on terve oma Eestis elatud elu elanud Tallinnas Lasnamäel. Omar on pere ainuke laps, aga õnneks on tal väga vahvad vanemad, kes temaga palju huvitavaid tegevusi ette võtavad.

Sõda Ida-Ukrainas on kestnud juba neli aastat. Vaid 1500 km kaugusel Eestist elavad 4,4 miljonit inimest sõjategevuse tõttu pidevas ohus ja viletsates tingimustes, enam kui 10 000 inimest on hukkunud (neist umbes 3000 tsiviilisikud) ja 1,2 miljonil inimesel ei ole piisavat ligipääsu toidule. Nende jaoks on relvakonflikt igapäevase elu osa: inimesed, kes elavad nn kontaktjoonest 5 km raadiuses, on iga päev tunnistajaks keskmiselt 40 sõjaväelisele intsidendile. Suurem osa rindelähedastest asulatest kogevad mürsu- ja raketirünnakuid vähemalt iganädalaselt.