Projektid

Projekt keskendub pagulaste integratsiooni hõlbustamisele Eestis läbi kaitseseire, huvikaitse ja kogukonna programmi, mis võimaldab soodustada pagulaste:

Aastatel 2019-2020 läbi viidud vaimse tervise süsteemi auditi projekti raames selgitas Eesti Pagulasabi välja praeguse süsteemi peamised lüngad ja nõrkused ning tegi ettepanekuid Eestis antava vaimse tervise toe parandamiseks. Erinevates jätkuprojektides olemegi püüdnud neid  lünku ka täita. Sel aastal 2022-2023 keskendume projektis NET-teraapiale: alustades ekspertide koolitamisest Eestis ja seejärel jätkame reaalse NET-teraapia pakkumisega pagulastaustaga inimestele.

Kohanemisprogrammi koolitused viiakse läbi nii kontakt- kui ka veebivormis. Kontaktkoolitusi pakutakse vähemalt 30% mahus. Võimalusel korraldame kontaktkoolitusi kuni 50% mahus, kuid lõpliku proportsiooni veebi- ja kontaktkoolituste vahel kujundame vastavalt COVID19 viiruse levikule ning sihtrühma ootustele ja vajadustele. Koolitused toimuvad eraldi ukraina ja venekeelsetes gruppides, kusjuures ukrainakeelseid koolitusi pakume vähemalt 10% mahus. Koolituste läbiviimisel arvestame osalejate erinevate vajadustega.

Projekti eesmärk on kasvatada Eesti kooliõpilaste teadlikkust (sund)rände põhjustest ning väljakutsetest, mida pagulane ja rändetaustaga inimene uues riigis kohanedes ja lõimudes kogeb. Projekti raames viiakse 12 koolis vähemalt 240 kooliõpilasele läbi kohanemise ja lõimumise teemalise lauamängu “Teemantsaar” mängusessioon, millele järgneb samas klassiruumis arutelu rändest, kohanemisest ja lõimumisest. Saadud kogemuse põhjal töötatakse välja metoodiline juhend, mida kooliõpetajad ja noorsootöötajad saavad edaspidi õppetöös kasutada.

Haridus- ja Teaduministeerium toetab ka 2022. aastal Eesti Pagulasabi, et pakkuda jätkuvalt toetavaid tegevusi lasteaedade õpetajatele ja töötajatele erineva rändetaustaga laste vastuvõtmisel ja avatud ning mitmekultuurilisust toetava õpikeskkonna loomisel. Nõustamist pakutakse 15 lasteaiarühmale ning viiakse läbi  kolm “Avatud alguse” koolitust (Tallinnas, Tartus, Pärnus).

Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi on laiendanud koostööd ÜRO pagulasametiga (UNHCR), et suurendada Eestisse jõudnud Ukraina pagulaste turvatunnet. Projekti raames toetatakse Eestis viibivaid pagulaste kogukondi.

Aasta lõpuni korraldatakse koostöös Ukraina pagulaste kogukondadega üle saja ürituse Eesti eri paigus, jälgitakse pagulaste elamistingimusi ning tehakse kindlaks nende murekohad.

Projekt vastab vajadusele laiendada valdkondi hõlmavat reageerimist  sularaha kasutamisega, et rahuldada mõjutatud inimeste humanitaarvajadusi terviklikult. Selleks pakutakse riigisiseselt ümberasustatud isikutele rahapõhist toetust kolme kuu jooksul (mai 2022 – august 2022). Abi on suunatud Kesk-Ukrainale: Poltavska, Tšerkaska ja Kirovohradska oblastitele.

Kvaliteetne info ning heade inimeste toetus aitab teha paremaid valikuid ning kiirendab kohanemist. Eesti Pagulasabi pakub Ukraina sõjapõgenikele võimalust osaleda tasuta grupinõustamistel üle Eesti. Üritustele registreerumine toimub Fienta keskkonnas.

Korraldame ukrainlastele grupinõustamisi üle Eesti neljal teemal: kohanemine, töövaldkond, digioskused ning lapse kohanemise toetamine. Grupinõustamisi viime läbi koos heade koostööpartneritega: BCS koolitus, MTÜ Igale Lapsele Pere, Töötukassa ja Tööinspektsioon.

Projekti eesmärk on töötada välja tegevuskava e-vabatahtlike ja nn mikrovabatahtlike kaasamiseks. Selleks viime läbi hübriidarutelu projektimeeskonna, arengueksperdi ja potentsiaalsete e-vabatahtlikega. Kaardistame sobilikud e-tööriistad ning mõtleme läbi e-vabatahtlike kaasamismudeli. Projekti eelarve on 3900 eurot ning seda aitab rahastada SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 

Pakkuda õigeaegset elupäästvat abi ümberasustatud ja ümberasustamata isikutele, keda vaenutegevuse eskaleerumine mõjutab. Tagada sõjast mõjutatud elanikkonnale lühiajaline juurdepääs toiduabile, pakkudes rahalist abi. 

Kasusaajateks on 60 500 last ja täiskasvanut, kes on olnud sunnitud põgenema aktiivse konflikti eest turvalisematesse kohtadesse ja neid, kes viibivad rünnaku all.

Pakkuda õigeaegset elupäästvat valdkonnaülest abi ümberasustatud ja ümberasustamata isikutele, keda vaenutegevuse eskaleerumine mõjutab. Selleks pakutakse riigisiseselt ümberasustatud isikutele rahapõhist toetust kolme kuu jooksul (aprill 2022 – juuni 2022) Zaporižžja ja Donetski oblastis, kus meie operatiivvõrgustik on kõige tugevam.

Projekti eesmärk on haavatavate sisepõgenikest ja kontaktjoonel elavate naiste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku toetamine viies Gruusia sisepõgenike ja neljas Lõuna-Osseetia kontrolljoone äärses asulas. Seda tehakse läbi ärilisi ja üldpädevusi arendavate koolituste läbiviimise, mis on suunatud praktiliste oskuste omandamisele/täiendamisele ja äriideede arendamisele. Programmi järel saavad 20 osalevat naist ideede elluviimiseks tingimuslikku rahalist toetust väikeettevõtlusega alustamiseks ning 20 olemasolevat naisettevõtjat äri arendamiseks ja laiendamiseks.

Projekti eesmärk on edendada kolmandates riikidest pärit inimeste, eelkõige rahvusvahelise kaitse saajate ja pererände raames saabunute oskusi ja arendada keskkonda, mis aitaks kaasa inimeste kohanemisele. Selleks pakume sihtrühma liikmetele mitmesuguseid klubilisi tegevusi ja eluoskuste töötubasid (nt digioskused, vanemlikud oskused) ning keeleõppe toetamiseks vabahariduslikke koolitusi. Tegevusi viime ellu koostöös Pärnu Rahvusvahelise Maja, Tartu Rahvaülikooli ja Tallinna Rahvaülikooliga. Kokku pakume erinevaid tegevusi kuni 150 sihtrühma liikmele.
 

Projekti eesmärk on töötada välja ning pakkuda Eesti kultuuri- ja spordiasutustele kultuuri- ja sporditeenuste teenusdisaini- ja mentorprogrammi (edaspidi koolitusprogramm), mis aitab neil arendada ning pakkuda teenuseid väljaspool Tallinna elavatele kolmandate riikide kodanikele. Koolitusprogrammi kaudu toetatakse kultuuri- ja spordiasutuste kasutajakeskse teenusdisaini põhimõtete ja oskuste praktilist kasutamist ning teenuste oskuslikku ja sihipärast arendamist. Kokku töötatakse projekti käigus välja 10 teenuse prototüüpi.

Tugiisikuteenuse raames toetatakse kaitse saaja iseseisvat toimetulekut ja kiiret kohanemist läbi individuaalse nõustamise, selgitamise, info andmise ja võrgustamise arvestusega, et tugiisik on üks lüli kohalike omavalitsuste juhitud võrgustikupõhises juhtumikorralduses. Eesti Pagulasabi lähtub tugiisiku töö korraldamisel kohaliku omavalitsuse läbiviidud hindamisest ning selle põhjal koostatud tegevuskavast ja eesmärkidest. Eesti Pagulasabi on valmis välja pakkuma kliendile sobiva tugiisiku viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise teate saamisest.

Projekti eesmärk on rindelähedastes asulates elavate ja sisepõgenikest haavatavas olukorras naiste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku toetamine Ida-Ukraina oblastites. Seda tehakse läbi virtuaalsete ettevõtlust propageerivate töötubade ning kahe mahuka ettevõtlusprogrammi ja mentorlusprogrammi läbiviimise, mis on suunatud nii alustavatele ettevõtjatele kui ka olemasolevate ettevõtete arendamisele. Programmi raames saavad parimad äriplaanid nende elluviimiseks tingimuslikku rahalist toetust.

Projekti eesmärk on edendada Keenias asuvate Kakuma pagulaslaagri ja Kalobeyei integreeritud asula pagulaste ja vastuvõtva kogukonna majanduslikku iseseisvust. Selleks toetatakse naisi ja noori väikeettevõtlusega alustamisel läbi koolituste ja toetusskeemide; koolitatakse laagritesse saabuvaid noori laagris toimetuleku ja eluoskuste teemadel; parandatakse kogukonna toiduga kindlustatust läbi põllupidajate koolitamise ressursisäästlike põllumajanduspraktikate osas.

Kaasava videoprojekti käigus loovad pagulasnoored riikides, kus Eesti Pagulasabi humanitaarabi pakub (Liibanon, Jordaania, Ukraina, Gruusia, Keenia + Eestis elav pagulastaustaga noor), videopäevikuid etteantud teemadel (minu elukoht, minu kogukond, minu haridustee jne). Lisaks on neil võimalus tulla välja oma kogukonnaprojektiga, mis aitab lahendada mõnda kohalikku, mida saavad lisaks ekspertidele nõu ja jõuga toetada ka vlogide jälgijad. Projekt tõstab Eesti vaatajate teadlikkust sihtriikides toimuvast ning tekitab otsekontakti osalejate ja jälgijate vahel.

This project takes a multifaceted approach to empowering refugees in Estonia. First, a group of refugee girls and young adult women are empowered through group sessions which are facilitated using a proven intervention methodology. Second, refugee youth living in Estonia are targeted to provide them with a safe space to express their creativity and bring them closer to local youth through regular joint activities. Third, new methodological and communication materials are produced to help improve the societal tolerance and understanding towards refugees.

Covid-19 pandemic has adversely affected many of the refugees living in Estonia, both in terms of their livelihoods (refugees often work in the hard-hit sectors) and mental health (feelings of isolation and hopelessness have deepened). Within this project, the ERC provides material and mental health support to refugees living in Estonia to support their fast recovery. 

Eesti Pagulasabi humanitaarabi võimekuse tõstmise projekti raames valmistatakse ette humanitaarabi tegevuste laienemine Aafrika suunal, viies ellu ettevalmistava visiidi Etioopiasse; tõstetakse Jordaania esinduse võimekust läbi õppevisiidi ja koolitustegevuste; tõstetakse humanitaarabi meeskonna võimekust finantsjuhtimise ja turvalisuspoliitika kujundamisel läbi koolitustegevuste ning siseprotseduuride korrastamise.

Projekti raames toetatakse vajaduspõhiselt Ida-Ukraina relvakonflikti tõttu kannatanud lapsi koolitarvete ja kooliks valmistumise toetustega, haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid kontaktjoone lähedal elavaid leibkondi talveks ettevalmistumise toetuste ja kevadel põllumajanduslike toetustega ning rindelähedastes asulates elavaid vanureid vajalike hügieenitarvikutega. Tegevused viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajatega.

Projekti eesmärk on pöörata tähelepanu väljakutsetele, millega pagulas- ja rändetaustaga noored silmitsi seisavad ning murda rändega seotud stigmasid. Seetõttu pakume projektiga pagulas- ja rändetaustaga noortele võimalust väljendada enda mõtteid ja lugusid rändest, identiteedist, kohanemisest ja elust Eestis. Projekti käigus saavad 10 rändetaustaga noort võimaluse kirjutada oma elu laulu sisse. Projekti lõpuks valmib muusikaalbum.

Eesti Pagulasabi pakub 2021. aastal toetavaid tegevusi lasteaedade õpetajatele ja töötajatele erineva rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning mitmekultuurilisust toetava õpikeskkonna loomisel. Selleks nõustatakse kuni kaheksat lasteaiarühma, viiakse läbi e-kohtumiste sari kogemuste vahetamiseks ning enese täiendamiseks. Toimub kaks “Avatud alguse” koolitust ning kaks lõimumislaagrit 7-12 aastastele pagulas- ja kohalikele lastele.

Projekti eesmärk on võimestada Eestis elavaid pagulasi ja teisi rändetaustaga inimesi, suurendada nende nähtavust ja positiivset kuvandit ühiskonnas ning leevendada nendega seonduvaid hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi. Projekti raames arendatakse edasi pagulas- ja rändetaustaga inimesi kaasavat ja neile töövõimalusi pakkuvat sotsiaalset ettevõtet Siin & Sääl, toetades selle majanduslikku iseseisvust ja jätkusuutlikkust, et see suudaks kaasata ja võimestada senisest suuremat hulka pagulasi ja rändetaustaga inimesi.

Projekti eesmärk on haavatavate sisepõgenikest naiste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku toetamine viies Gruusia sisepõgenike asulas. Seda tehakse läbi ärilisi ja üldpädevusi arendavate koolituste läbiviimise, mis on suunatud praktiliste oskuste omandamisele ja täiendamisele ning äriideede arendamisele. Programmi järel saavad 40 osalevat naist ideede elluviimiseks tingimuslikku rahalist toetust väikeettevõtlusega alustamiseks. Toetuste andmisele järgneb pooleaastane mentorlusprogramm, mis tagab ideede ja tegevuste jätkusuutliku elluviimise.

Projekti eesmärk on rindelähedastes asulates elavate ja sisepõgenikest haavatavas olukorras naiste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku toetamine Ida-Ukraina oblastites. Seda tehakse läbi mahuka virtuaalse ettevõtlusprogrammi läbiviimise 300 osalejale, mis on suunatud praktiliste oskuste omandamisele ja äriideede arendamisele ning mille järel saavad 20 parimad naiskonda äriplaanide elluviimiseks tingimuslikku rahalist toetust.

Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi eesmärk on anda Eestisse saabunud inimestele õigeaegset, neile vajalikku ning ühetaolist infot toetamaks nende kiiret kohanemist ning iseseisvat toimetulekut. Programm toetab Eesti riiki rände ühe osa haldamisel, tagades paremad kohanemise tulemused rahvusvahelise kaitse saajate (RKS) seas. Selleks viiakse läbi vastavad koolitused.

Projekti eesmärk on Liibanonis ja Jordaanias elavate Süüria pagulaste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku parandamine, panustades sellega nii relvakonflikti ja pagulaskriisi kui ka Covid-19 pandeemia põhjustatud tagajärgede leevendamisse. Jordaania suunal alustatakse Süüria pagulastele ja kohalikele haavatavatele gruppidele suunatud toiduainetootmisega tegeleva sotsiaalse ettevõttega, mis koosneb hüdropoonilisest taimekasvatusest ja kasvatatud toorainest toiduainete tootmisest. Lisaks pakutakse Süüria pagulastele juriidilist nõustamise töölubade taotlemisel.

Eesti Pagulasabi humanitaarabi võimekuse tõstmise projekt keskendub organisatsiooni administratiivse võimekuse tõstmisele lõppeesmärgiga kvalifitseeruda ECHO raamlepingule ja laiendada sellega Pagulasabi humanitaarabitegevuse rahastusbaasi. Projekti käigus viiakse sõltumatute audiitorite poolt läbi ECHO testaudit ja lähtuvalt selle tulemustest täiendatakse / muudetakse Pagulasabi töökorraldust ja siseprotseduure ning koostatakse vajalikud sisedokumendid.

Projekti raames toetatakse vajaduspõhiselt Ida-Ukraina relvakonflikti tõttu kannatanud lapsi koolitarvete ja kooliks valmistumise toetustega, haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid kontaktjoone lähedal elavaid leibkondi talveks ettevalmistumise toetustega, rinde lähedal elavaid kroonilisi haigeid vajalike meditsiinitarvikutega ning rindelähedastes asulates elavaid vanureid vajalike hügieenitarvikutega. Tegevused viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajatega.

Eesti Pagulasabi pakub ka tänavu toetavaid tegevusi lasteaedade õpetajatele ja töötajatele erineva rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning avatud ja mitmekultuurilisust toetava õpikeskkonna loomisel. Selleks töötakse 2020. aastal välja nõustamisprogramm ja pakutakse nõustamist kuni kaheksale lasteaiale. Samuti viiakse läbi üks “Avatud alguse” koolitus ja üks jätkukoolitus. Võimalusel toimub suvel lõimumislaager pagulas- ja kohalikele lastele.

Projektil on kolm kommunikatsioonivaldkonnaga seotud alaeesmärki. Esiteks, parandada organisatsiooni võimekust vastata kriisiolukordadele pädevalt ja läbimõeldult. Selleks töötatakse koostöös kriisikommunikatsiooni eksperdiga välja kriisiolukordade tegevusplaan, koolitatakse meeskonda ning korraldatakse kriisikommunikatsiooni õppus. Teiseks, parandada organisatsiooni võimekust mõõta ja kommunikeerida oma tegevuse mõju. Selleks töötatakse välja mõju hindamise raamistik ning korraldatakse infograafikute ja lühivideode tegemise ja toimetamise koolitused.

Projekt jätkab 2017–2019. aasta teavitusprojekti “Saame tuttavaks!”. Jätkuprojekt toetub esimese projektiga alustatule ja sealt saadud õppetundidele, jätkates laias laastus samade eesmärkide ja soovitud tulemustega. Projektitegevuste eesmärk on suurendada kogukondlikku teadlikkust Eestis elavate uussisserändajate (sh pagulaste) kohta, suurendada kohalike kogukondade ühtsustunnet ja avatust uussisserändajate suhtes ning omakorda nende aktiivset osalust kogukonnaüritustes.

Rahvusvahelise kaitse saajad kuuluvad vaimse tervise häiretesse haigestumisel riskirühma (ärevus, depressioon, uneprobleemid, sundkäitumine jne). Kuigi Eestis on mitmeid tugiteenuseid, on pagulastel keeruline neile pääseda teistsuguse kultuuritausta, sageli vähese keeleoskuse ja laiemalt kommunikatsioonihäirete tõttu. Käesoleva projektiga kaardistame teenusele pääsemise kitsaskohti ja koostame tegevusplaani ja soovitused probleemide lahendamiseks, samuti korraldasime õppereisi Taani, et tutvuda sealsete parimate praktikatega jne.

Eesti Pagulasabi andis sügis-talvel 2019/2020 koos oma kohapealsete partneritega Ida-Ukrainas humanitaarabi sõjast kannatanud elanikkonnale. Abivajavatele gruppidele anti sügis-talvel kolme tüüpi humanitaarabi: koolitarvikute jagamine lastele, hügieenipakkide jagamine rinde lähedal elavatele eakatele ning talveks valmistumise toetuste jagamine haavatavatele leibkondadele rindelähedastes asulates.

Kokku jõuti 1037 inimeseni Donetski ja Luhanski oblastites, kellest 504 olid täiskasvanud (120 mehed, 384 naised) ning 533 lapsed.

Snapshoti projekti eesmärk on pöörata inimeste tähelepanu Vahemerel hukkunud ja hukkuvatele põgenikele. Projekti raames korraldasime kuu aja vältel teavitustegevusi nii veebis kui ka linnaruumis. Teavitusprojekt kulmineerus 3. oktoobril avatud uste päevadega Eesti Pagulasabi koolilastele ning õhtuse filmivaatamse ja diskussiooniga Erinevate Tubade Klubis. Samuti kogusime allkirju üleeuroopalisele petitsioonile, et kuulutada 3. oktoober üle mere põgenedes hukkunud inimeste mälestuspäevaks.

Projekti raames kujundatakse välja Pagulasabi sotsiaalse ettevõtluse suuna visuaalne identiteet ja tegevuskava, samuti registreeritakse ettevõtte juriidiline keha. Projekti toetab ÜRO Pagulasamet (UNHCR).

Projekti eesmärk on haavatavatesse gruppidesse kuuluvate naiste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku toetamine Donetski ja Zaporižžja oblastites. Seda tehakse läbi tekstiili- ja käsitöövaldkonnale keskenduva makeathoni läbiviimise, mis on suunatud praktiliste oskuste omandamisele/täiendamisele ja äriideede arendamisele ning mille järel saavad osalevad naiskonnad ideede elluviimiseks tingimuslikku rahalist toetust. Toetustele ja makeathoni sündmusele järgneb pooleaastane mentorlusprogramm, mis tagab ideede ja tegevuste jätkusuutlikku elluviimise.

Eesti Pagulasabi humanitaarabi võimekuse tõstmise projekt keskendub kahe eesmärgi täitmisele. Esiteks, projekti raames arendatakse välja Eesti Pagulasabi võimekus efektiivselt hinnata ja demonstreerida oma tegevuse mõju. Selleks koolitatakse meeskonnaliikmeid programmide monitoorimise, tegevuste ja mõju hindamise teemadel ning pannakse kokku ühtne raamistik (sh indikaatorid) livelihoods valdkonna projektide mõju hindamiseks. Teiseks, projekti raames parandatakse organisatsiooni võimekust kommunikeerida efektiivselt oma tegevust ja selle mõju väljapoole.

2019. aastal viis Eesti Pagulasabi Haridus- ja Teadusministeeriumi toel läbi mitmesuguseid tegevusi, et toetada lastaedade õpetajaid erineva rändetaustaga laste vastuvõtmisel ja mitmekultuurilisust toetava õpikeskkonna loomisel. Muuhulgas uuendati koolitusprogrammi „Avatud algus“ ning tehti neli neljapäevast koolitust. Samuti toimus 2019. aasta suvel kaks neljapäevast lõimumislaagrit pagulas- ja kohalikele lastele ning kolmes lasteaias vajaduspõhised koolitused.

Kultuuriasutustele suunatud teenusedisaini- ja mentorprogramm koosneb kahest osast. 4-päevase intensiivse kooltiusprogrammi ja koolituspäevade vahele jäävate kodutööde käigus töötatakse välja teenusekontseptsioon. Koolitusprogrammile järgneb kuue kuuline mentorprogramm, kuhu valitakse välja kuus parimat programmis osalevat kultuuriasutust. Mentorprogrammis piloteeritakse ja testitakse kogenud mentorite juhendamisel koolituse käigus valminud teenusekontseptsiooni. Mentorprogrammi valitakse teenusekontseptsioonid esitatud kodutööde ja esitluste põhjal.

Projekti eesmärk on Liibanonis ja Jordaanias elavate Süüria pagulaste iseseisva jätkusuutliku toimetuleku parandamine. Jordaania suunal aidatakse Süüria pagulastel ja kohalikel haavatavatel gruppidel alustada väikeettevõtlusega läbi ettevõtluskoolituste korraldamise, valitud osalejatele starditoetuste väljaandmise ajaliselt jätkusuutlike äridega alustamiseks ja põhjaliku mentorlusprogrammi korraldamise.

Humanitaarabi võimekuse tõstmise jätkuprojekt keskendub kolmele eesmärgi täitmisele. Esiteks, projekti raames arendatakse edasi Pagulasabi tegevusniši ehk kannatanud elanikkonna iseseisva toimetuleku toetamise sekkumisdisaini ning antakse organisatsiooni meeskonnaliikmetele sellest uusi perspektiive ja teadmisi. Teiseks, projekti raames läbivad Pagulasabi meeskonnaliikmed praktilise turvalisuskoolituse, et valmistada neid paremini ette tööks ebaturvalistes keskkondades.

Projekti "Saame tuttavaks!" (AMIF 2017-3) raames korraldavad Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Tartu rahvusvaheline maja koos partneritega üle Eesti kokku 45 ühisüritust, kus kohtuvad rahvusvahelise kaitse saajad (elik pagulased), Eestis elavad välismaalased ja kohalikud inimesed. See tähendab, et pooleteise aasta jooksul jõuame kolm korda igasse Eesti maakonda ning aitame luua keskkonda, kus pagulased, uussisserändajad ja siin elavad inimesed omavahel paremini tuttavaks saavad.

This project aims to build the capacity of the Estonian as well as Finnish refugee support and integration system through a knowledge transfer events involving partners from Denmark and Finland, to provide insight to and learning possibilities from the Estonian support system for the Danish and Finnish partners, and to strengthen cooperation between three refugee supporting NGOs in the Baltic Sea region.

Projekti raames arendatakse välja Eesti Pagulasabi iseseisev võimekus valmistada ette ja viia ellu livelhoods projekte humanitaarabi valdkonnas. Selleks koolitatakse/konsulteeritakse kogenud valdkonna eksperdiga, käiakse õppevisiidil partnerorganisatsiooni juures ning koostatakse strateegiline alusdokument edasisteks livelihoods suunaga tegevusteks. Samuti valmistatakse ette edasised projektitegevused Jordaanias, alustamaks iseseisvalt elluviidavat projekti sinna põgenenud ja linnalistes keskkondades elavate inimeste iseseisva toimetuleku toetamiseks.

Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Innovega.

Projekti eesmärgiks on Eesti lasteaedade valmisoleku tõstmine rändetaustaga, kitsamalt pagulasstaatusega, laste vastuvõtmisel ning kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesise ja salliva õpikeskkonna toetamisel.

Projekti käigus käivitatakse mobiilsed nõustamisgrupid haridusasutustes rände- ja pagulustaustaga laste õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemiseks. 

Nõustamisgruppide eesmärgiks on tõsta haridustöötajate (kooliõpetajate, lasteaednike, noorsootöötajate, tugitöötajate) professionaalset enesekindlust rände- ja pagulustaustaga laste õpetamisel.  

Mobiilsed nõustamisgrupid kiirreageerivad haridusasutustes esinevatele võõravaenu ilmingutele, samas tegelevad ka ennetavate tegevustega. 

Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Projekti kesksete sihtgruppide seas on õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, koolipsühholoogid ja –sotsiaalpedagoogid, noorsootöötajad ja teised oma töös noortega kokkupuutuvad spetsialistid. Nimetatutele lisaks on projekti otsesteks kasusaajateks põhikooli ja keskkooli astmes õppivad koolinoored.

Projekti üldisteks eesmärkideks on: 

Projekti eesmärgiks on pagulastele suunatud integratsioonimeetmete osas kogemuste vahetamine Eesti ja Hollandi vahel. Projekti raames toimub kogemuste vahetamise seminar Eestis (veebruar 2017), Eesti Pagulasabi meeskonna õppereis Hollandisse (aprill 2017) ning Hollandi ekspertide koolitus Eesti Pagulasabi tugiisikutele valitud teemal (oktoober 2017). Projekti partneriks ja rahastajaks on Hollandi Pagulasabi (Dutch Council for Refugees).

Projekti raames toetatakse haridussüsteemis erivajadustega (käitumis- ja õpihäired, arenguhäired) Süüria pagulastest lapsi läbi psühhosotsiaalsete teenuste pakkumise ja õpetajate nõustamise Türgis, Reyhanlı piirkonnas. Lisaks lähetatakse Türgisse 2 erialaspetsialisti, nõustamaks ja monitoorimaks programmi ülesehitamist ja toimimist. Projekti raames korraldatakse vastavasisuline seminar ka Eestis, õppimaks kohapeal käinute kogemustest Lähis-Idast pärit laste õpetamisel ja neile toe pakkumisel.

Arvestades suurte humanitaarkatastroofide hulka ja pagulaste arvu kasvu, sh Eestis, on oluline senisest rohkem panustada rahvusvahelise kaitse saajate kohanemise ja integratsiooni tõhustamisesse. Kuna Eesti on otsustanud, et lisaks omal käel siia jõudvatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele osaleme järgneva kahe aasta jooksul ka 500-600 pagulase ümberasustamise ja -paigutamise programmides, on viivitamatult vaja suurendada rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tugiisikusüsteemi võimekust. 

Projekti eesmärk on valmistada ette Eesti koole: (1) rände- ja pagulustemaatika koolitunnis käsitlemiseks ning (2) rahvusvahelise kaitse saajatest laste haridustee toetamiseks.

Projekti raames töötatakse välja rände- ja pagulusteemalised lisaolukorrad Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt välja töötatud noortepärasele ja mängulisele meetodile “Väärtuste avastajad”.

Projekti eesmärk on aidata Ida-Ukraina elanikke ja sisepõgenikke läbi konfliktitsoonile lähedal asuvate haiglate meditsiiniabiga toetamise. Projekti eesmärgi täitmiseks edastatakse vajalikku meditsiinitehnikat, -vahendeid ja ravimeid valitud Donetski oblasti haiglatele. Haiglate vajadused on tehtud kindlaks Eesti Pagulasabi kohapealsete töötajate poolt, kes viivad läbi ka abi toimetamise haiglatele. Projekt on osa Eesti Pagulasabi laiemast Ukraina humanitaarabi programmist “Ukraina heaks!”, mis algas 2014. aasta oktoobris.

Eesti Pagulasabi lähetab Ukrainasse, Zaporižžja oblastisse 6 vabatahtlikku psühholoogi ja sotsiaaltöötajat tööks sisepõgenikega, eeskätt lastega. Vabatahtlikud erialaspetsialistid töötavad koos kohapealse partnerorganisatsiooniga ning nende töö keskmes on kohalike psühholoogide ja organisatsiooni abistamine.

Projekti rahastab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest 27075 euroga. 

Projekti üldeesmärk on Eesti Pagulasabi tegutsemisvõimekuse suurendamine ja tegevushaarde laiendamine nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Projekti tulemusena toimub arenguhüpe kahes valdkonnas. Esiteks arendatakse välja organisatsiooni võimekus pakkuda humanitaarabi kriisisituatsioonides väljaspool Eestit. Selleks koolitatakse humanitaarabispetsialistina välja üks ühingu töötaja, koostatakse ühingu humanitaarabi strateegia ning korraldatakse Eesti humanitaarabi suutlikkuse arengu seminar. Projekti tulemusena on Eesti Pagulasabi suuteline iseseisvalt läbi viima humanitaarabiprojekte.

Projekti eesmärgiks on võimendada, muuta professionaalsemaks ja järjepidevamaks varjupaiga- ja pagulaste õiguste ja lõimumise huvikaitse. Projekti raames muudetakse jätkusuutlikumaks ja professionaalsemaks pagulasorganisatsioonide ümarlaua töö, milleks koolitatakse ümarlaua juht ja õigusekspert, koostatakse huvikaitse strateegia ja tegevuskava ning luuakse võrgustikukoostöö teiste EL liikmesriikide pagulasorganisatsioonidega.

Projekti üldiseks eesmärgiks on kaasata Eesti Pagulasabi MTÜ tegevustesse püsivalt osalevaid vabatahtlikke ning seeläbi suurendada ühingu suutlikkust täita oma põhikirjalisi eesmärke.

Projekti konkreetseks eesmärgiks on suurendada Eesti Pagulasabi MTÜ juures püsivalt osalevate vabatahtlike arvu 10 inimeseni.

Vabatahtllikuks tugiisikuks saavijate suure arvu tõttu (soovi tugiisikuks saada avaldasid umbes 50 inimest) otsustasime kaasatsa koolitustesse plaanitust rohkem vabatahtlikke ning alustasime koolitusi hoopis 23 inimesega, mitte 10 inimesega.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada Eesti Pagulasabi MTÜ annetustest saadavat tuluosa ning seeläbi suurendada ühingu suutlikkust täita oma põhikirjalisi eesmärke ehk abistada pagulasi ja varjupaigataotlejad Eestis. Projekti raames koostatakse annetuste kogumise ja korjanduste läbiviimise strateegia ja tegevuskava ning viiakse ellu järgmised tegevused:

Projekti üldiseks eesmärgiks oli suurendada pagulaste osalust tööturul, parandada nende iseseisvat hakkamasaamist ning selle kaudu vähendada nende sõltuvust toimetulekutoetustest. Eesmärgi saavutamine toetas pagulaste kiiret integreerumist Eesti ühiskonda. Projekti konkreetseks eesmärgiks oli leida töö igale pagulasele, kes antud aasta sees on saanud Eestis elamisloa. Projekti kaudseks eesmärgiks oli suurendada ka tööandjate teadlikkust pagulastest ja nende olukorrast.