Tere! Minu nimi on Martha Nakiru. Rahvuselt olen lõunasudaanlanna, kuid praegu elan Keenias Kakuma põgenikelaagris. Elan koos oma vanema venna Amosega. Keeniasse tulin koos ema ja vennaga, kui Lõuna-Sudaani ja Sudaani vahel algas konflikt - olin siis vaid aastane. Kui me Keeniasse jõudsime, registreeris UNHCR meid pagulastena, meid suunati laagrisse ja meile väljastati toidukaart.

Põgenikelaagris astusin algkooli, põhikooli läbisin Angelina Jolie internaatkoolis.

Hiljem lõpetasin Morneau Shapeli keskkooli. Minu pere on palju läbi elanud, mistõttu tahan elus hariduse toel läbi lüüa. Tahtsin anda parema elu ka oma emale, et ta saaks kolida laagrist välja. Kahjuks suri ta ajal, mil tegin oma lõpueksameid 2018. aastal. Olin väga halvas kohas, kuid ei kaotanud kunagi lootust. Sain aru, et mu vanem vend vajab mind, ja ma ei saa kõigele lihtsalt käega lüüa.

Hakkasin täitma oma unistust, registreerudes meediakoolitusele, mis andis mulle fotograafia põhiteadmised. Paljudele tüdrukutele ei meeldi see oma keerukuse tõttu: kaamera sätted, võtteplatsi valmis seadmine, raske varustuse kandmine. See on aga just see, mis mulle fotograafiks olemise juures kõige rohkem meeldib. Mulle meeldib väljakutseid esitada ja teha asju, mida paljude arvates saavad teha ainult mehed. Tahan Keenias oma rahvast esindada ja oma tegude kaudu tüdrukuid inspireerida. Et nad keskenduksid oma unistustele ega sattuks lihtsalt kuskile kontorilaua taha. Juhul, kui see pole nende unistus.