Eestis, nagu kogu Schengeni viisaruumis, saab sisse Ukraina kodanik sisepassiga, biomeetrilise passiga, viisaga või ilma. Alaealistel lastel võiks olla kaasas sünnitunnistus, kuid riiki pääseb ka ilma selleta.

Samuti saab Schengeni viisaruumis vabalt sihtriiki liikuda Ukraina kodanikuga kaasas olev abikaasa, laps või vanem, kes on muu kodakondsusega või kodakondsuseta isik, k.a olukordades, kus ema on muu riigi kodanik ja lapsed on Ukraina kodanikud.

List mitte EL-i kuuluvate kodanike abitelefoni numbritest.

Eesti Pagulasabi ei korralda praegu evakuatsiooni Ukrainast. Kui olud peaksid muutuma ja vajadus koordineeritud evakuatsiooniks taas tekkima, siis antakse sellest eraldi teada.

Ecolines ~ 55eur


Flixbus ~ 45eur


LuxExpress ~ 70eur

Infopunkte korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Infopunktides jagatakse esmast vajalikku infot Eestisse jäämise ja siit edasi liikumise kohta. Kui pagulased on olemas elukoht ning on teada, millised on tema järgmised sammud, ei ole vaja infopunkti minna. Infopunktist korraldatakse vajaduspõhiselt lühiajalist majutust nii nendele pagulastele, kes planeerivad Eestisse jääda kui ka neile, kes on transiidil.

Ajutist kaitset enam neis infopunktides taotleda ei saa, seda menetleb Politsei ja Piirivalveamet edasi tavlises korras oma teenindussaalides. Kui ajutist kaitset saanud või taotlenud pagulane vajab ajutist majutust, suunatakse nad edaspidigi lühiajaliselt sotsiaalkindlustusameti majutuskohtadesse.

Tallinna bussijaam (avatud 24/7)

Lastekodu 46, Tallinn

Riia 179a (avatud 24/7)

+37253770588

Pikk 18 (avatud 24/7)

+3725349 9911

Viru 5a (avatud 24/7)

Narva piiripunktis on Sotsiaalkindlustusameti kontaktisik, kelle poole võib julgelt info saamiseks pöörduda.

Narva: Peetri plats 3 (E-R 8-20)

Ukraina kodanikud saavad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega viibida Eestis viisavabalt. Kui riik selle korralduse tühistab, antakse inimestele aega, et naasta kodumaale või seadustada võimalus Eestis viibida uutel alustel. Soovitame kõigil inimestel, kes vastavad ajutise kaitse saamise (ehk aastase elamisloa) kriteeriumitele, taotleda esimesel võimalusel ka ajutist kaitset.

Kui inimesel, kes tuleb Narva või Luhamaa piiripunktidest, on vaja ajutist majutust (kuni 72h) tuleb pöörduda piirivalvuri poole või Sotsiaalkindlustusameti (SKA) infopunkti. 

infopunktid:

• Pärnus, Pikk 18, + 372 534 99911 
• Tartus Riia 179a, + 372 5377 0588 
• Tallinna bussijaam Lastekodu 46, Tallinn
• Jõhvis, Viru 5a
• Narva: Peetri plats 3.

Kui transiidil olevatel inimestel on vaja abi pilteite ostmisel, võib pöörduda MTÜ Mariupoli Sõbrad poole Vaksali 19, Narva (avatud 9.00-20.00)

Ühistranspordiga Eestis tasuta sõitmiseks, soovitame läbisõidul oleval inimesel küsida vastav käepael piirivalvest!

Pagulane, kes siseneb Eestisse koera, kassi või valge tuhkruga, peab esimesel võimalusel teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA). Selleks tuleb täita teavitusvorm ning saata pta@pta.agri.ee.

Vajadusel aitavad vormi täita kohalike omavalitsuste, piiripunktide, hotellide, pagulaskeskuste esindajad. Vormi, täpsemad isolatsiooninõuded, info loomaarstide kohta jm juhised (sh ukraina keeles) leiab siit.

EESTI LOOMAPÄÄSTEGRUPP

tagab lemmikloomadele tasuta toidu ja vajadusel ravikulud. 

Infotelefon +372 5360 3604. 

animalrescue.ee

VARJUPAIKADE MTÜ

tagab abi Harjumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Võrumaal (loomatoit, lemmikloomatarvikud, loomadele dokumentide vormistamine, veterinaarabi, vajadusel hoiukodude leidmine jne). Venekeelne info pagulastele +372 5689 7495.

varjupaik.ee

 Erakorralist veterinaarabi pakuvad 24/7 järgmised kliinikud:

• Rannamõisa PetCity kliinik 15 222 (Rannamõisa tee 8, Tallinn ).
• Loomade kiirabikliinik +372 502 3191 (Mustamäe tee 44-2, Tallinn).
• Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinik +372 731 3224 (päevasel ajal), +372 503 3878 (öösel) (Kreutzwaldi 62, Tartu)

Alaealisele, kellel pole ühtegi sugulast ega muud saatjat, korraldab Sotsiaalkindlustusamet asendushooldusteenuse.

Kontaktid saatjata laste küsimustes:

Eesti Inimõiguste Keskuses (tel +372 644 5148)

Ketlin Lepik Sotsiaalkindlustusametist (tel +372 5330 8787).

childprotection@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lasteabitelefon 116111

• Kui laps tuleb sugulasega, kes ei ole tema seaduslik esindaja Eesti seaduste mõttes, siis oleks hea, kui täiskasvanul oleks kaasas volikiri (ei pea olema notariaalselt tõestatud; võib olla nt üles pildistatud). Näiteks A4-le kirjutatud vanemate nimed, nende antud luba lapse transpordiks ja nimetatud õigused, mida saatja volikirja alusel omandab.

Volikirjas peavad olema saatja andmed, lapse andmed ja kuhu nad liiguvad. Paber peab olema vanemate poolt allkirjastatud. Vanemad peavad tegema 2 pilti:

1. volikirjast selge pilt, millelt kirjutatud info hästi näha

2. pilt samast paberist koos lapse vanemate passidega.

Kui volitust ja pilte telefonis kohe kaasas pole, võib saatjale nad järele saata, et lähedased saaks kõik esmased toimingud Eestis ära teha.

• Kui volikirja pole võimalik teha ja lapsel vanemaid ei ole või neid ei saa kätte, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitse osakonda. Nemad vormistavad ajutise eestkoste ja siis saab saatja tegeleda ametliku eestkoste vormistamisega. Omavalitsuse poole pöördumist ei pea kartma: laps võetakse ära ainult äärmisel juhul, st kui saatja on kahtlane ja on risk, et midagi on seal valesti. 

• Kui laps tuleb Eestisse juba siin elavate vanemate juurde, kellel on juba elamisluba, võib ka lapsele taotleda perekonnaliikme elamisluba. Sellega läheb rohkem aega kui ajutise kaitse taotlemisega. Võimalik on kõigepealt taotleda ajutist kaitset ja taotleda elamisluba vanema juurde siis, kui ajutise kaitse alusel antud elamisluba hakkab lõppema. Ajutine kaitse antakse 1 aastaks, elamisluba vanemate juurde on aga sama kehtivusajaga kui vanemate oma.