Eesti on juba alates 2015. aastast pakkunud siia saabunud välismaalastele inglise ja vene keeles kohanemisprogrammi, et aidata neil kergemini sisse elada ja kohaneda. Rahvusvahelise kaitse saajatele on selle kuue aasta jooksul pakutud aga spetsiaalset moodulit, mida on võimalusel läbi viidud inimese emakeeles.

Aastate jooksul on moodul kasvanud üha mahukamaks ja teemaderohkemaks: kui varem kestis koolitus ühe päeva, siis tänaseks päevaks on see veninud viie päeva pikkuseks.

Eesti Pagulasabi jätkab 2021. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi toel lastega töötavate spetsialistide nõustamist ja koolitamist, et rändetaustaga lapsed leiaksid end Eestisse jõudes erinevaid kultuure toetavast keskkonnast. Selleks nõustatakse tänavu kuni kümmet lasteaiarühma ning kavandatakse mitmeid koolitusi.

Eesti Pagulasabi alustab sellest kevadest omavalitsuste spetsialistidele suunatud ümarlaudade sarja ja laiendab sotsiaalse ettevõtte Siin & Sääl tegevusi. Mitmetes tegevustes võtavad juhtrolli pagulased ja rändetaustaga inimesed ise. Eesmärgiks on suurendada teistest kultuuriruumidest pärit inimeste nähtavust ja positiivset kuvandit ühiskonnas ning leevendada nendega seonduvaid hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi.

Artikkel ilmus originaalis ERRis. 

Koroonaviirus ja paabeli segadus vaktsineerimises määravad kaua olmet Lähis-Idas, kus mitmed niigi haprad riigid raskustes siplevad. Eesti Pagulasabi humanitaarabiprogrammide elluviimist Liibanonis ja Jordaanias on COVID-19 pärssinud peaaegu terve aasta, kirjutab Hille Hanso.

Küllap on pea iga Eestis elav inimene tundnud koroona tõttu abitust, teadmatust ja üksindust. Pagulased seisavad selliste tunnetega silmitsi pea igapäevaselt ja praeguse epideemia olukorras veel mitmekordselt. Eesti Pagulasabi tuli hiljuti välja voldikuga, mis aitab ära tunda vaimse tervise ohumärke ning annab suuniseid, kuidas ennast ja teisi raskel ajal aidata. 

Eesti Pagulasabi Jordaania esinduse assistent, 23-aastane Põhja-Jordaaniast Süüria piiri lähistelt pärit Balqees Alaarag räägib, mis muutus tema elus siis, kui riiki saabusid sajad tuhanded Süüria põgenikud. Lisaks puudutab ta naiste õigusi ning arutleb hariduse tähtsuse üle. “Kõige ilusam asi Süürias on inimeste lihtsus ning kui lahked nad külaliste vastu on,“ ütleb Balqees. Intervjueeris Hille Hanso, Eesti Pagulasabi Lähis-Ida projektide koordinaator.

Pärast ligi seitset kurnavat sõja-aastat on Ida-Ukraina rindelähedastes asulates olukord jätkuvalt trööstitu. Paljudel konfliktipiirkonda jäänud peredel puudub sissetulek täielikult, teised peavad hakkama saama alla saja euro kuus. Paljudel napib toitu ja küttepuid. Eesti Pagulasabi on koos teiste humanitaarabi organisatsioonidega kohapeal abi pakkunud juba 2014. aasta lõpust, sel talvel toetati 144 leibkonda kogusummaga 28 000 eurot.

Aprillis 2020 pöördus Gruusia Eesti poole, et edastada palve alustamaks abiprojektidega Gruusias. Covid-19 epideemia on mõjunud laastavalt nii riigi majandusele kui tekitanud probleeme toiduturvalisusega, eriti kannatavad juba niigi keerulises seisus olevad inimesed. Eesti Pagulasabi alustas selle aasta jaanuaris projekti, millega toetatakse Gruusia naisi viies sisepõgenike asulas. Loe täpsemalt ja vaata kaarte Gruusia humanitaarabi alalehelt.

Eesti Pagulasabi, Garage48 ja Ukraina kohapealne partner Unity for the Future kutsuvad Ida-Ukraina naisi osalema ettevõtlusprogrammis Empowering Women. Naised saavad programmi käigus tulla välja oma äriideedega, parimad neist pälvivad starditoetuse ning igakülgse mentorluse, et arendada välja oma jätkusuutlik ettevõte, millega oma pere paremini toetada.

Enne pandeemiat, kui maailm veel lahti oli, lähetasime Euroopa Liidu humanitaarabi vabatahtlike programmi raames (EU Aid Volunteers) Balkanimaadesse ÜRO Pagulasameti juurde ning Liibanoni, meie partneri SAWA for Development and Aid juurde kaheksa noort vabatahtlikku. Tänaseks on nende lähetused lõppenud ning seitse neist hõivatud uute töödega rahvusvahelistes organisatsioonides. Kõik nad peavad vabatahtliku töö kogemust oma edu aluseks.