Uudised

Madle Timm

Ülemaailmne koroonakriis lööb kõige valusamalt neid, kes juba enne kehvas seisus - nõudlus humanitaarabi järele üha kasvab. Gruusia viimasest põgenikekriisist on möödunud juba enam kui kümme aastat, kuid tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemid pole kuhugi kadunud. Töötus, depressioon ja vähenenud toiduturvalisus on vaid mõned neist. Eesti Pagulasabi (ERC) asus sel aastal toetama Gruusia sisepõgenikest naisi, et nad saaksid alustada oma jätkusuutlike ettevõtetega. 

Madle Timm

Ülemaailmne koroonakriis lööb kõige valusamalt neid, kes juba enne kehvas seisus - nõudlus humanitaarabi järele üha kasvab. Eesti Pagulasabi (ERC) on Ukrainas sõja tõttu kannatanud elanikkonda toetanud üle seitsme aasta ja seda vastavalt sellele, kuidas on muutunud sealne konflikt ja inimeste vajadused. Humanitaarabina komplekteeritakse nii toidu-, meditsiini- kui hügieenipakke, koolitarvikuid ning kõige haavatavamad leibkonnad saavad rahalist tuge talve üleelamiseks.

Eesti on juba alates 2015. aastast pakkunud siia saabunud välismaalastele inglise ja vene keeles kohanemisprogrammi, et aidata neil kergemini sisse elada ja kohaneda. Rahvusvahelise kaitse saajatele on selle kuue aasta jooksul pakutud aga spetsiaalset moodulit, mida on võimalusel läbi viidud inimese emakeeles.

Aastate jooksul on moodul kasvanud üha mahukamaks ja teemaderohkemaks: kui varem kestis koolitus ühe päeva, siis tänaseks päevaks on see veninud viie päeva pikkuseks.

Eesti Pagulasabi jätkab 2021. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi toel lastega töötavate spetsialistide nõustamist ja koolitamist, et rändetaustaga lapsed leiaksid end Eestisse jõudes erinevaid kultuure toetavast keskkonnast. Selleks nõustatakse tänavu kuni kümmet lasteaiarühma ning kavandatakse mitmeid koolitusi.

Eesti Pagulasabi alustab sellest kevadest omavalitsuste spetsialistidele suunatud ümarlaudade sarja ja laiendab sotsiaalse ettevõtte Siin & Sääl tegevusi. Mitmetes tegevustes võtavad juhtrolli pagulased ja rändetaustaga inimesed ise. Eesmärgiks on suurendada teistest kultuuriruumidest pärit inimeste nähtavust ja positiivset kuvandit ühiskonnas ning leevendada nendega seonduvaid hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi.

sotsiaalne ettevõte

Artikkel ilmus originaalis ERRis. 

Koroonaviirus ja paabeli segadus vaktsineerimises määravad kaua olmet Lähis-Idas, kus mitmed niigi haprad riigid raskustes siplevad. Eesti Pagulasabi humanitaarabiprogrammide elluviimist Liibanonis ja Jordaanias on COVID-19 pärssinud peaaegu terve aasta, kirjutab Hille Hanso.

Küllap on pea iga Eestis elav inimene tundnud koroona tõttu abitust, teadmatust ja üksindust. Pagulased seisavad selliste tunnetega silmitsi pea igapäevaselt ja praeguse epideemia olukorras veel mitmekordselt. Eesti Pagulasabi tuli hiljuti välja voldikuga, mis aitab ära tunda vaimse tervise ohumärke ning annab suuniseid, kuidas ennast ja teisi raskel ajal aidata. 

Eesti Pagulasabi Jordaania esinduse assistent, 23-aastane Põhja-Jordaaniast Süüria piiri lähistelt pärit Balqees Alaarag räägib, mis muutus tema elus siis, kui riiki saabusid sajad tuhanded Süüria põgenikud. Lisaks puudutab ta naiste õigusi ning arutleb hariduse tähtsuse üle. “Kõige ilusam asi Süürias on inimeste lihtsus ning kui lahked nad külaliste vastu on,“ ütleb Balqees. Intervjueeris Hille Hanso, Eesti Pagulasabi Lähis-Ida projektide koordinaator.

Pärast ligi seitset kurnavat sõja-aastat on Ida-Ukraina rindelähedastes asulates olukord jätkuvalt trööstitu. Paljudel konfliktipiirkonda jäänud peredel puudub sissetulek täielikult, teised peavad hakkama saama alla saja euro kuus. Paljudel napib toitu ja küttepuid. Eesti Pagulasabi on koos teiste humanitaarabi organisatsioonidega kohapeal abi pakkunud juba 2014. aasta lõpust, sel talvel toetati 144 leibkonda kogusummaga 28 000 eurot.