Sõja eest Eestisse pagenud ukraina noored tahavad eesti keelt rääkida, ent keeleõpet takistab praktika puudus ning hirm vigade tegemise ees. Noorte keeleõppe toetamiseks on Eesti Pagulasabi sügise jooksul korraldanud üle 60 märkamatu keeleõppe metoodikal põhineva kohtumise pagulastaustaga noortele.

Regulaarsed ja praktilised kohtumised põhinevad Tallinna Ülikooli ekspertide poolt välja töötatud lähenemisel, mis seab keskmesse eesti keele õppe läbi ühise ajaveetmise ning käeliste tegevuste. Praktika on näidanud, et keeleõpet toetavad eelkõige just noorte endi poolt välja pakutud ja heaks kiidetud tegevused – see hoiab kõrgel osalusmotivatsiooni ning nihutab osalejad n-ö sihtgrupi rollist aktiivsete koostööpartnerite positsiooni. 

Tallinnas toimus oktoobris näiteks lõbus lauamängude õhtu, kus noored said mängida erinevaid mänge ning samal ajal üksteisega suheldes eesti keelt harjutada. Lisaks külastati Proto Avastustehast, käidi keeglit mängimas, tehti koos süüa ning kaunistati piparkooke. Jõhvi ja Kohtla-Järve noored külastasid programmi raames kohalikke paiku, sealhulgas Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi, Jõhvi raamatukogu ja Päästekomandot. Üheskoos mängiti ka lauamänge ning vaadati mitut eestikeelset filmi, mis pakkusid võimalust nii keeleoskuse arendamiseks kui ka ühiseks aruteluks ja kogemuste jagamiseks. 

Jõhvi noortegrupp külastas Jõhvi kiriku muuseumi ning üks noortest oli külastusega nii rahul, et märkis selle lausa eraldi ära:

“Muuseumikülastus oli super! Mulle väga meeldis, seal oli suurepärane atmosfäär, giid oli sõbralik ja aktiivne. Ma ei olnud kunagi mõelnudki, et nii oluline reliikvia asub nii lähedal. Hullult meeldis liikuda mööda kitsaid ja niiskeid koridore, kus sajandite jooksul on käinud eri ajastute inimesed. Tõeliselt hämmastav leid! Kogu selle kiriku miljöö oli väga mõjuv – tajutav on sajanditevanust väärikus ja teatav religioosne hardus, mis on kiriku arhitektuurile omane. Kokkuvõttes olen vaimustuses. Lisaks langes see külastus kokku minu piiblitekstide kirjandusliku uurimisega, mis tegi kogu kogemuse veelgi rikkamaks.”

Kõikide nende külastuste ja tegevuste jooksul harjutati just igapäevast keeleoskust, konkreetse koha või tegevusega seotud tavapäraseid sõnu ja väljendeid. Kusjuures kohtumiste fookus ongi just tegevustel, kaaslastega koos aja veetmisel ning uute kohtade avastamisel. Keeleõpe on märkamatu ning tuleneb keskkonnast ja tegevusest. Noortegrupi juht räägib vaid eesti keeles ning on välja valinud piiratud hulga väljendeid ja sõnu, mida muu jutu sees pidevalt rõhutada ja mille kasutamist julgustada. Nii on tagatud see, et noortekohtumine ei hakkaks meenutama tavapärast keeletundi, vaid keskkond looks lihtsa võimaluse eesti keelt arendada. Näiteks on pärast piparkookide kaunistamist noorte sõnavaras juures sellised sõnad nagu “piparkook”, “jõulud”, “õhuke”, “paks”, “ma kaunistan” ja erinevate värvide nimetused. 

Keelegruppides osalevad 13–18-aastased pagulastaustaga noored. Gruppide juhendajatena ning keeleõppe mentoritena löövad programmis kaasa kohalikud noored. Alates oktoobrist on iganädalaselt kohtunud Tallinnas neli gruppi ning Jõhvis kaks gruppi. 

Sujuvam sisenemine tööturule 

Pagulastaustaga noortel on tööturule sisenemine sageli keerulisem kui nende eakaaslastel, kuna nad peavad samaaegselt kohanema uue keele, haridussüsteemi ja kultuurilise keskkonnaga. Varasemad õpingud ja töökogemused ei pruugi olla vastuvõtvas riigis toetatud ning vajalike kontaktide ja võrgustike puudumine teeb esimese töö leidmise veelgi raskemaks. 

Programmi eesmärk on selle murekohaga tegeleda ning muuta pagulastaustaga noorte sisenemine Eesti tööturule sujuvamaks, et ka edasine ühiskonda lõimumine oleks tulemuslikum. Pakume programmi vahendusel noortele võimalust kohtuda eri valdkondades tegutsevate ettevõtetega, tutvustame õppimisvõimalusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas, näitame, kuidas koostada CV-d, kandideerida tööportaalides ning muid olulisi teemasid, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet tööturul. 

Osana programmist saavad noored osaleda ka “MindSpringi” metoodikal põhinevatel vaimset tervist toetavatel grupikohtumistel, et tugevdada oma toimetulekuoskusi, jagada kogemusi turvalises keskkonnas ning saada tuge stressi, kohanemise ja tulevikuga seotud väljakutsetega.

Loe programmi kohta lisaks: https://www.pagulasabi.ee/et/eesti-pagulasabi-panustab-pagulastaustaga-noorte-keeleoppesse

Projekti viiakse ellu koos Tallinna Ülikooliga ja Poola organisatsiooniga Dobra Fabryka. Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Publikatsioon väljendab üksnes autori(te) seisukohti ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Sotsiaalfondi Rakendusameti seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta avaldatud sisu eest.