Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku umbes 1100 varjupaigataotlust (vaata statistikat Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt). Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid olnud Ukrainast, Süüriast, Venemaalt, Gruusiast ja Afganistanist.

Varjupaiga taotlemise ajaks paigutatakse inimesed Vao või Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, mis asuvad vastavalt Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Pahatihti peetakse varjupaigataotlejaid kinni ka Tallinna vangla juures asuvas kinnipidamiskeskuses.

Siiski saab Eestis varjupaigataotlejatest reaalselt varjupaika võrdlemisi väike hulk. Perioodil 1997–2019 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 531 inimesele (pagulasstaatus 280 inimesele ja täiendav kaitse 251 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid on selle 20 aasta jooksul olnud pärit Süüriast (192 inimest), Ukrainast (93), Iraagist (41) ja Venemaalt (40).

Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav, vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul kui olukord koduriigis ei ole paranenud.

Täpsemat infot Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse jõudnud inimeste kohta saab Valitsuse kodulehelt.