Skip to main content

Eero Janson: Ilma pereta ei teki kodutunnet

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Pagulasabi juhataja Eero Janson räägib sel puhul, kuidas see protsess Eestis välja näeb ja keda selle aja jooksul aidanud oleme.

Kes on need pered, kellel oleme aidanud Eestis taasühineda?

Maailmas oli möödunud aasta lõpu seisuga 70,8 miljonit põgenikku, kellest umbes pooled on lapsed. Eesti on pagulasena tunnustanud pisut enam kui 500 inimest, kellest üle kolmandiku on lapsed. Pagulaspered, kellel oleme aidanud Eestis taasühineda, on tulnud näiteks sellistel riikidest nagu Afganistan, Armeenia, Jeemen, Sudaan ja Sri Lanka. 

On mitmeid põhjuseid, miks võivad pereliikmete teed lahku minna. Sageli on vahetus ohus või kannatab tagakiusamise all üks konkreetne pereliige, kes on sunnitud esimesena lahkuma. Sõja eest põgenedes satuvad pereliikmed lahku ka piiratud rahaliste võimaluste tõttu või valivad nad erinevaid põgenemisteid. Üks on selge: pagulaste jaoks on see kogemus, et põgenemise käigus eraldutakse olulistest pereliikmetest, peaaegu universaalne.

Miks on oluline, et pered saaksid taasühineda?

Perekonnaga taasühinemine on pagulaste lõimumiseks ülioluline, seda nii lõimumise tulemuslikkusele – paranevad keeleõpe, motivatsioon töötada ja uue olukorraga kohaneda – kui ka inimese füüsilisele ja emotsionaalsele tervisele. Pere on meile kõigile ju oluline, ilma selleta ei teki kodutunnet. Pere olulisust ja ühtsust rõhutavad nii inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa Liidu alusdokumendid kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kuidas näeb välja perede taasühinemise protsess Eestis?

Et Eestis taasühineda, peab juba Eestis olev pagulane esitama Politsei- ja piirivalveametile taotluse tõendavate dokumentidega, näiteks sünni- või abielutunnistuse. Politsei annab seejärel taasühinemiseks loa või keeldub sellest. Kui luba on olemas, tuleb eemal olevatel pereliikmetel taotleda Eestisse reisimiseks viisat, mida saab teha lähimas Eesti saatkonnas. Neid saatkondi ei ole väljaspool Euroopa Liidu liialt palju. Pärast viisa kättesaamist tuleb korraldada reis ja asuda Eesti poole teele.

Selline reisimine on kulukas, eriti kui pere on suur ning püüab välja pääseda konfliktipiirkonnast. Keeruline on ka siis, kui reisima peab palju, sest tavaliselt tuleb Eesti saatkonda minna kolmandasse riiki ja oodata seal viisat. Seetõttu aitabki Eesti Pagulasabi katta taasühinevate perede reisikulusid.

Millistel alustel tohivad pered taasühineda?

Perede taasühinemist korraldab Euroopa Liidu tasandil perede taasühinemise direktiiv. Taasühinemist lubatakse ennekõike tuumikperele – ühineda saab abikaasa ja alaealiste lastega ning alaealised lapsed saavad taasühineda oma vanemate või eestkostjaga. Eesti seadusandlus lubab taasühineda ka iseseisvalt mittetoimetulevate täiskasvanud lastega, näiteks puude tõttu, ning ülalpeetavate vanemate või vanavanematega. Täiskasvanud õed-vennad, nõbud ja teised sugulased taasühineda ei saa.

Milliste probleemidega taasühinemise korral põrkutakse?

On terve rida probleeme. Näiteks ei pruugita pereliikmeid üles leida. Siin tuleb appi rahvusvaheline punane rist, kellel on ülemaailmne otsimisvõrgustik. Sageli võib olla raske tõestada peresidemeid dokumentidega, sest need on sõja eest põgenedes jäänud koduriiki või hävinenud. Probleeme on ka viisade saamisega, sest tavaliselt tuleb reisida teise riiki Eesti esindusse. Ka taasühinemisega seotud kulud – viisad, riigilõivud, reisimine – võivad olla väga suured. Ja viimaks ootamine, sest kogu see bürokraatlik kadalipp võib võtta kuid ja teinekord aastaidki.

Kust leiavad pered taasühinemiseks toetust?

Muidugi püüavad inimesed kõigepealt vajaliku raha ise kokku saada. Nad kasutavad selleks nii oma sääste kui ka sõpradelt saadud toetust ja laene. Kuid sageli sellest ei piisa. Meie oleme olnud ainus Eesti organisatsioon, kes toetab taasühinemist nii vajalike paberite kordaajamisel kui ka rahaliselt, kogudes selleks annetusi headelt Eesti inimestelt.

Milliseid summasid oleme taasühinemisse suunanud?

Kõige kallimat taasühinemist toetasime 2200 euroga, ent lihtsamate juhtumite puhul oleme toetanud näiteks 400 euroga. Kõik sõltub pere suurusest, pere ja Eesti esinduse asukohast, lennupiletite saadavusest. Nende kulude katmisel sõltume me täielikult annetustest.

Contact Us
Have questions or suggestions? Please fill out the contact form
This question is for testing whether or not you are a human visitor and to prevent automated spam submissions.