“Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid sõjaväelased oma positsioonid juba sisse võtnud.” Nii võiks alata “Kevade” loendamatutes riikides, kus paljud haridusasutused lasteaedadest ülikoolideni on võetud sõjalisse kasutusse, koolimajad ja õpilased-õpetajad satuvad regulaarselt rünnakute ohvriks või lapsi värvatakse sõjaväeliste üksuste teenistusse.

Meie tugiteenuste juht Anu Viltrop räägib intervjuus ajakirjanik Silja Ojale, kuidas jõudis tööle Eesti Pagulasabisse, mis on olnud tema suuremad väljakutsed ning miks on oluline edendada võrdset kohtlemist.

Bahabelom põgenes Eritreast koos oma naise ja väikeste lastega. Jõudnud 2014. aastal koos 60 000 teise põgenikuga pagulaslaagrisse, mõistsid nad naisega, et ainult tema saab oma perekonda aidata, kui lahkub Euroopasse, taotleb mõnest turvalisest riigist kaitset ning püüab perekonda taas kokku tuua.

Lõppeb järjekordne tihe aasta. Mis me tänavu tegime?

Eesti Pagulasabil on käsil koolitusprogramm “Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks”. Selle raames õpivad lastega töötavad spetsialistid uusi meetodeid ja praktilisi nippe, millega toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsi.

Eelmine kolmapäev, 11. detsember oli Eesti Pagulasabil tore ja tihe. Alustasime sellega, et tähistasime vabatahtlike päeva.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Tugiteenuste juht Anu Viltrop jagab oma kogemust ühe pere toetamisel sel teekonnal.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Sel puhul räägib enda loo Eestisse jõudmisest Yavuz Türgist.

Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti Pagulasabi aidanud kümnel perel Eestis taasühineda. Pagulasabi juhataja Eero Janson räägib sel puhul, kuidas see protsess Eestis välja näeb ja keda selle aja jooksul aidanud oleme.